16.02

Pühapäeval oli siis sõbrapäev aka Andruse sünnipäev. Salumetsad tulid külla. Sel korral läksin lihtsama vastupanu teed ja väga midagi ei kokanud. Liha ostsime poest valmis maitsestatult küpsetuskotis. PIdin vaid ootama, et praevalvur välja hüppaks. Oa-juustu salati tegime eelmisel päeval valmis. Poole sõime kohe ära. Pühapäeva hommikul tegin veel täidetud mune. Salat ja täidetud munad olidki külma laua täiteks. Ainus, mille ise tegin oli tort. Maasika-valge šokolaadi tort. Ja see tuli uskumatult hea. Ja mis kõige parem - ma ei pidanud seda üldse ahju pistma. Hanna sõi seda nii hoolega. Tegin suure tordi aga ikka sai kõik otsa. Retsepti leidsin http://liiz17.blogspot.com/2008/07/valge-shokolaadi-maasika-tort.html blogist.


Ja kuna kokkamist väga polnud, siis oli külaliste saabudes ka täitsa normaalne olla. Ei olnud väsinud ega midagi. Hanna oli nii heas tujus. Kui eelmisel korral käis suur võitlus mänguasjade pärast, sisi seekord polnud mingit kaklemist. Ainult jooksid ja mängisid. Hanna oli niiii rõõmus.

Õhtul oli plaanis kahekesi veini juua ja juustu süüa aga mõtteks see jäigi. Uni oli magusam.

Hanna on nüüd pool kuud uues lasteaias käinud. esimestel päevadel jäi veidi nutuga aga nüüd on nõus sinna jääma kui on saanud veidi kallistada. ta pidavat seal ka veidi hammustama aga vist mitte hullusti. Nad muudkui õpivad ja meisterdavad seal. Ehk siis tal läheb seal täitsa kenasti.



Hanna avastas ka Lõunakeskuses käies, et seal on mängutuba. Ja tal oli hädasti vaja sinna minna. Nii siis saigi temaga sinna mindud.Andrus läks raamatupoodi ja mina Hannaga mängima. Laps oli niiii õnnelik kui sai pallimeres mängida ja liugu lasta. Ta läks ka suurema turnimisasja peale. Seal aga lasi torust alla ja avastas ennast täitsa teises kohas ja mind ka polnud näha. Siis tuli nutt. Aga minu üllatuseks olid sealsed suuremad lapsed väga abivalmid. Hakkasid Hannat kohe ülespoole tooma. Üks lükkas ja teine tõmbas. Ise vahepeal kurtisd, et küll on raske. Hanna ise oli nii ehmatanud, et ei suutnud üldse kaasa mõelda ega tegutseda. Jõudsid nad siis tagasi meie juurde ja Hanna rahunes maha. Siis oli kohe vaja edasi mängida. Mängutoast äratulemisega oli probleeme. ei tahtnud ta mitte sealt lahkuda. Lõpuks siiski saime kenasti saapad jalga ja tagasi poodi.