Hakkame siis aga tagantpoolt peale.
Mai alguseks kolis meile elame üks 3-aastane ameerika kokker. Ella. Tore kuts aga pissib tuppa. Vahepeal ka kakas kuna mingil põhjusel läks seedimine katki. oli siis nädalakese eridieedil ja sai paar süsti ka. Nüüd on sellega kõik korras ja jäänud vaid pissimise mure. Nüüd on meil trepi ees maas üks roheline apteegi lina. Sinna tekkis kõige suurema tõenäosusega loik. Õues käies saab ta pissimise eest preemiaks veidi vorsti. Tundub, et ta saab aru küll, et vorst on pissimise eest. Eks näis kuidas see mõjub.
Hanna muidugi üritab teda kiusata - kallistada, sakutada ja tema kõrvadega mängida. See ongi peamine põhjus miks laps peab toolil istumas käima. Loodame, et ta ikka saab lõpuks aru, et koer pole kiusamiseks.
Vahepeal on ka suur suvi kätte jõudnud. vahelduva eduga. Igatahes on nüüd palju rohkem aeda asja. Minu taga aianurgas olev peenar suudab sel aastal juba oma täit ilu näidata. taimed on nii suureks kasvanud, et silm puhkab. Ühest servast kakkusin küll kadakkaera välja. hakkas teine väga vohama ja võttis juba lausa neljandiku peenrast endale. Nüüd on teda paar väikest laiku seal ja see tähendab, et sinna tuleb asemele otsida midagi uut. Ühe lupiinibeebi just panin sinna.
Lisaks kaevasin meie aia kõige kitsama peenra ka laiemaks. tulpide õigsemise ajal oli ta küll kena - kadakkaer all ja tulbid sealt läbi õitsemas. aga siis oli tükk tühja maad kuni sügisesed õigsejad oma ilu näitavad. Nüüd on seal teistelt peenardelt napsatud murtudsüda, roosa raudhein ja veel midagi (peast enam ei mäletagi). lisaks panin sinna liilia, ühe hosta (kevadel ostsin aga suutsin juurika liiga lindlasse kohta paigutada) ja selleks suveks ka lõvilõugasid. Aga kokkuvõttes on tulemas ühs reis puukooli.
Kõige pikema peenra suutis ema astraid täis istutada. Aga ma ikka surusin sinna omi asju vahele. käisin olemasolevatest peenardest üleliigseid taimi otsimas ja siis muudkui istutasin. Ruumi on veel palju. aga loodan, et hiljemalt ülejärgmisel suvel on seal mida vaadata.
Lisaks on plaan veel roomav kadakas paremasse kohta kasvama panna. Ma loodan, et ta väga pahandama ei hakka selle peale ja ikka kasvab edasi. võtan sealt muru ära, teen okaspuude peenra ja siis tõstan seda kadakat veidi kõrgemale, et ta ikka välja paistaks.
Ja lisaks tekkis mõte, et müüri äärde võiks roose istutada. ettepoole müüri siis. See võiks neile sobida täitsa. Mis tähedab, et ma lähen varsti ka roose valima :D Tegelikult on mul nimekiri taimedest, mida oma aeda tahan.
Paar nädalat tagasi käisime ema, Hanna ja Luulega Türi lillelaadal. Jõudsime sinna küll laupäeva lõunaks ja õhtul oli Aivi sünnipäev nii et väga palju ei saanudki seal olla. Ema oli muidugi kindel, et lapsega käimine on paras piin. Aga see tähendas lihtsalt seda, et tuli üks jäätis osta, siis lasta laps batuudile (kus ta küll ei julgenud midagi teha väga) ja kiigutada ta kärus õigel ajal magama. Oligi kõik. Ei mingeid probleeme. Laadalt ostsin endale mõned püsikud ja ühe mureli. Mureli sest meie kõige varasem ja kõige magusam murel on selle talvega oma otsad andnud. mõned lehed suutis külge luua aga üldiselt on ta läbi. Sama lugu on ka ühe ploomiga. selle asemel on nüüd üks kirss. Ema võttis olemasolevad kirispõõsad maha (sest ka need olid aastaid meil vindunud lihtsalt). Sünnipäevaks sain ka ühe ploomi nii et kokkuvõttes on seis -2 kirssi. pole paha, sest kirssidest ma midagi väga ei arva, murelid paremad ikka.
Uu ja täna nägin meie aias esimesi punaseid maasikaid. Ühe sõin ära ja ülejäänud ootavad Hanna kojujõudmist.
Ma kodus, sest olen suutnud ilusal ajal kohutava külmetuse külge saada. Eile tööl olles suutsin ainult köhida ja nuusata. Täna otsustasin siis kodus olla. Ei taha teisi segada ja nakatada. Hommikul suutsin ainult sosistada, hääl lihtsalt nii ära kadunud. Hannale see ei meeldinud ja ta muudkui nõudis, et ma ei sosistaks. Aga muidu kui sosistades rääkisin, vastati mulle ka sosistades. Päris naljakas. Kodus siis olen pool päeva tööd teinud ja veidi muru niitnud. Ühe kiviktaimla tegin ka korda. Sipelgad üritasid mind küll kõigest jõust sealt minema hirmutada aga enne ma ei liikunud kui umbrohi oli kadunud. Kusjuures kui mõelda, et haigena peaks toas olema - nii kui ma tagasi tuppa tulin, hakkasin jälle hullemat moodi köhima. õues polnudki nii halb olla. Mõned taimed suutsin ema suvelillede kogust ka veel ära istutada. Nüüd on veel hulganisti peiulilli ja astraid üle. Mõned keskpäevalilled ka. Kapsaid ka aga need pole enam väga minu rida. Lootus on, et kui ma suudan kõik peenrad püsikuid täis istudada ja ta näeb, et ruumi pole, ei külva ta enam ka pakkide viisi seemneid mulda. Loota ju võib onju.
Õues toimuvast veel nii palju, et Jüri alustas vundamendi krohvimisega. Nüüd me peame ise veel suuremaid auke järjest täitma ja siis ta saab tulla ja edasi teha. Lootus on, et sel suvel äkki saame maja ka ära värvida. Aga see on vist juuli kuu teema, siis on puhkus tulemas ja on aega tegutseda.
Nii, ja nüüd lähen koera kammima. ta hektel nii õiges asendis selle jaoks.
