Oeh,
meel on täitsa must selle hammustamise probleemi pärast. Ühel nädalal suudeti paar päeva niimoodi hakkama saada, et Hanna ei hammustanud ühtegi last. Aga nüüd on jälle iga päev paar korda kedagi hammustanud. Kodus iga päev räägime ja räägime ja räägime. On näha, et ta saab aru, et teeb pahandust. Ta nägu muutub kohe selliseks tõsiseks ja veidi häbenevaks. Eile edastas juhataja ühe lapsevanema kirja, kust mina lugesin välja, et teiste lapsevanematele on teada, et meie kogu asja üldse probleemiks ei pea ja sellega ei tegele. Kirjutasin juhatajale vastu, et rääkigu nad ikka teistele lapsevanematele ka, et me ju tegelema sellega ja peame olukorda probleemseks. Sellepeale tuli aga vastus, kus olid ka laused "Esmalt tuleb Teil abikaasaga endale tunnistada, et hammustamine Hanna puhul on probleem, ilma selleta ei ole asja lahendamine võimalik". Ma ei tea kuidas see tunnistamine välja peab nägema. Olen kuulanud kasvatajate juttu, küsinud kuidas päev möödus. Igal hommikul enne lasteaedas sisse astumist meelde tuletanud, et ei tohi hammustada. Lihtsalt ei oska enam midagi teha. Ja nüüd tunnen, et lasteaia poolt ka mingit tuge ja abi kogu asjaga ei ole. Tunnen ennast seal nagu kutsumata külaline, halb lapsevanem, kes oma last ei kasvata ega keela. Eile ei suutnud tööd teha. tahtsin kohe pärast nende kirjade lugemist lapse sealt ära tuua. Täna hommikul oli ka tunne, et läheks kohe tagasi. Oleksin temaga hea meelega paar kuud kodus. Hetkel aga kardan, et keegi mulle puhkust ei annaks (puhkuselimiit täis ja projekt ju pooleli). Mõtlesin otsida ka mõnda paberitega hoidjat, et laps saaks väiksemas rühmas olla. Reedel lähme psühholoogi juurde. Hetkel ongi kõige suuremad lootused reede peal.
Aga nüüd toredamat juttu ka. Reedel käisime tiimiga ATVdega sõitmas. Selle masinaga polnud ma varem sõitnud. Alguses oli veidi harjumatu aga üpris ruttu sain hoo sisse. Oli superlahe. Metsas. Pimedas. Pärast oli saun ja sööming-jooming ka. Koju jõudsin vist ühe paiku öösel. Teistel jätkus õhtu hommikuni.
Laupäeval pidas Marilin oma sünnipäeva. alguses oli plaan kogu perega minna aga Andrus nägi hommikul välja nagu laip - jube väsinud. Seega läksime Hannaga kahekesi. Ema viisin juba hommikul rongi peale. Meie sõitsime Hanna uneajal. Ta nii kenasti magas terve tee. Kehras oli ta muidugi jube energiat täis. Tahtis ringi käia (koos minuga), ei püsinud üldse paigal. Magas kenasti kusjuures. Ärkas paar korda ülesse. Esimesel korral küsis juua. Ema, kes magas meiega ühes toas ehmatas nii ära kui Hanna ärkas ja juua küsis. Hüppas lausa. Oli arvanud, et Hanna tema juures magab. Pühapäeval sõitsime jälle Hanna une ajal tagasi. Sel korral ärkas ta Adaveres ülesse aga sõitis siis vapralt edasi.
Üritan nüüd veidi tööd ka teha.
kolmapäev, 18. november 2009
esmaspäev, 2. november 2009
3.11
Pole siia iidamast-aadamast kirjutanud. Nüüd vaba hetk ja võtan ennast kokku. Eks vahepeal on nii palju juhtunud.
Lasteaeda läheb Hanna nüüd hommikuti päris hea meelega. Ei ole enam mingit kaelas rippumist. Sussid jalga ja minema. Ainus probleem on, et ta pidavat seal teisi lapsi hammustama. Ja ikka korralikult. Nüüd siis käsil selgeks tegemine, et hammsutada ei tohi. Kui hammustab, pannakse ta toolile istuma. Eks näis, vast saab sellest kombest lahti.
Veel lõpetasin ma 24.10 imetamise ära. Alguses oli plaan, et kui laps kahe aastaseks saab, siis. Aga tol hommikul ärkasime ülesse ja voodis ma kuidagi küsisin, et kas nüüd on Hanna suur tüdruk ja enam tissi ei nosi. Tema oli sellega kohe nõus. Ja see õnnestus meil täitsa valutult. Nüüd on üle nädala aja juba sellega korras. Eks varem ka muidugi sai talle räägitud, et Hanna saab varsti kahe aastaseks ja siis on suur tüdruk jne.
Jõuludeks oleme ka valmistunud. Kaks luuletust on jõuluvanale selged. Väikese abiga vuristab kenasti need ette.
Aa ja see ka veel, et nüüd on Hanna meie jaoks 100% mähkmevaba. Juba tükk tükk aega. Poes käies pole ka mähet. Õnnetusi pole seni juhtunud. Lasteaeda minnes pole ka enam mähet talle jalga pannud. Lõpuks said nemad ka seal aru, et ta ikka käib potil kenasti ja panevad talle vist ainult magamise ajaks mähkme. Vahel kui on õhtul ka mähe jalga jäetud, siis hommikul viin sama mähkme tagasi.
Rääkima on ka Hanna väga kenasti hakanud. Muudkui jutustab. Igasuguseid jutte oskab rääkida ja päris pikkade lausetega. Ja talle meeldib kui raamatuid ette loetakse. Vahel tahab õhtul magama jäämiseks ka unejuttu. Aga ikka päris palju saab lugeda enne kui ta magama jääb. Ja proovi sa enne pooleli jätta kui tema magama on jäänud. Kisa on siis taevani.
Ostsime talle magnetiga tähed ka. Mõned tähed on tal juba selged - issi täht, emme täht, mõmmi täht, o täht, hanna täht. Ehk mõned veel. Aga nende magnetitega on neid hea korrata.
Andrus kinkis mulle ühel päeval potiroosi. Ja see andis mulle mõtte, et toon oma poolsurnud ülejäänud potiroosid ka kontorisse. Veider oli alguses vaadata neid raagus okstega taimi. Aga nüüd on nad ilusad lehed külge kasvatanud ja ehk isegi õnnestub mõni õis külge kasvatada. Ülepäeva kastan. Esmaspäevaks kui mitu päeva on vahele jäänud, on nad üpris õnnetud juba. Muidugi see, mis Andrus kinkis, tahab nüüd puhkama minna. Muudkui viskab lehti ära.
Reedel toimus Rock Cafes miski IT bändide festival. Tükk aega mõtlesin, et kas ka minna või mitte. Sissepääs tasuta. Ainult sõit ja ööbimine oli vaja organiseerida. Tahtmine minna oli sellevõrra suurem kuna oma firma bändi polnud veel kuulnud. No ja siis saigi sõidetud pärast tööd Tallinna poole. Päris palju tuttavaid ja sõpru oli seal kohal. Krissu, kellega enamuse õhtust veetsin, siis veel htg klassikaaslasi ja mõni tuttav veel. Pärast kontserti (mis oli päris võimas) läksime tunnikeseks Marati klubisse ka. Sealne muusika polnud päris minu maitse aga Andrus tantsis nagu segane :D Ma siis ka üritasin :P Siis võtsime suuna Kehra poole, kus meile oli tehtud esimesele korrusele kena magamiskoht. Laup. läks Andrus veel tööle (jõudis alles keskööl koju) ja mina siis tegutsesin Hannaga kodus.
Lasteaeda läheb Hanna nüüd hommikuti päris hea meelega. Ei ole enam mingit kaelas rippumist. Sussid jalga ja minema. Ainus probleem on, et ta pidavat seal teisi lapsi hammustama. Ja ikka korralikult. Nüüd siis käsil selgeks tegemine, et hammsutada ei tohi. Kui hammustab, pannakse ta toolile istuma. Eks näis, vast saab sellest kombest lahti.
Veel lõpetasin ma 24.10 imetamise ära. Alguses oli plaan, et kui laps kahe aastaseks saab, siis. Aga tol hommikul ärkasime ülesse ja voodis ma kuidagi küsisin, et kas nüüd on Hanna suur tüdruk ja enam tissi ei nosi. Tema oli sellega kohe nõus. Ja see õnnestus meil täitsa valutult. Nüüd on üle nädala aja juba sellega korras. Eks varem ka muidugi sai talle räägitud, et Hanna saab varsti kahe aastaseks ja siis on suur tüdruk jne.
Jõuludeks oleme ka valmistunud. Kaks luuletust on jõuluvanale selged. Väikese abiga vuristab kenasti need ette.
Aa ja see ka veel, et nüüd on Hanna meie jaoks 100% mähkmevaba. Juba tükk tükk aega. Poes käies pole ka mähet. Õnnetusi pole seni juhtunud. Lasteaeda minnes pole ka enam mähet talle jalga pannud. Lõpuks said nemad ka seal aru, et ta ikka käib potil kenasti ja panevad talle vist ainult magamise ajaks mähkme. Vahel kui on õhtul ka mähe jalga jäetud, siis hommikul viin sama mähkme tagasi.
Rääkima on ka Hanna väga kenasti hakanud. Muudkui jutustab. Igasuguseid jutte oskab rääkida ja päris pikkade lausetega. Ja talle meeldib kui raamatuid ette loetakse. Vahel tahab õhtul magama jäämiseks ka unejuttu. Aga ikka päris palju saab lugeda enne kui ta magama jääb. Ja proovi sa enne pooleli jätta kui tema magama on jäänud. Kisa on siis taevani.
Ostsime talle magnetiga tähed ka. Mõned tähed on tal juba selged - issi täht, emme täht, mõmmi täht, o täht, hanna täht. Ehk mõned veel. Aga nende magnetitega on neid hea korrata.
Andrus kinkis mulle ühel päeval potiroosi. Ja see andis mulle mõtte, et toon oma poolsurnud ülejäänud potiroosid ka kontorisse. Veider oli alguses vaadata neid raagus okstega taimi. Aga nüüd on nad ilusad lehed külge kasvatanud ja ehk isegi õnnestub mõni õis külge kasvatada. Ülepäeva kastan. Esmaspäevaks kui mitu päeva on vahele jäänud, on nad üpris õnnetud juba. Muidugi see, mis Andrus kinkis, tahab nüüd puhkama minna. Muudkui viskab lehti ära.
Reedel toimus Rock Cafes miski IT bändide festival. Tükk aega mõtlesin, et kas ka minna või mitte. Sissepääs tasuta. Ainult sõit ja ööbimine oli vaja organiseerida. Tahtmine minna oli sellevõrra suurem kuna oma firma bändi polnud veel kuulnud. No ja siis saigi sõidetud pärast tööd Tallinna poole. Päris palju tuttavaid ja sõpru oli seal kohal. Krissu, kellega enamuse õhtust veetsin, siis veel htg klassikaaslasi ja mõni tuttav veel. Pärast kontserti (mis oli päris võimas) läksime tunnikeseks Marati klubisse ka. Sealne muusika polnud päris minu maitse aga Andrus tantsis nagu segane :D Ma siis ka üritasin :P Siis võtsime suuna Kehra poole, kus meile oli tehtud esimesele korrusele kena magamiskoht. Laup. läks Andrus veel tööle (jõudis alles keskööl koju) ja mina siis tegutsesin Hannaga kodus.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)