Esmaspäeval käis Hanna koos emaga lastehoius. Ema muidugi kartis natukene seal olemist - et kuidas ja kas ta jõuab jne. Aga tundus, et läks täitsa normaalselt. Vaheapeal ta jäi küll õue uksetaha kuna ust hoitakse lukus seal. Ta ei julgenud helistada ka, et nad ta sisse laseksid.
Teisipäeval läks Hanna aga ilma saatjata lastehoidu. Ja see oli juba kole kogemus. Lõuna ajal viisin luti talle ja siis öeldi, et ta on suht kogu aja nutnud. Vahelduva eduga. Oli ühe kasvataja endale tugiisikuks võtnud ja pidevalt tema süles või sabas olnud. Magama ta jäi seal siiski kenasti. Pärast und läksin talle järgi ja viisin koju. Nüüd on plaan selline, et proovime lühemad päevad ja 4 päeva nädalas lastehoiuga harjutada (kaasas vast keegi ei käi enam siiski). Ma loodan siiski, et ta harjub lastehoiuga.
Üleeile arutasime Andrusega kuidas ja mida vannitoas teha võiks (remondi osas siis). Mõõtsin seinad üle, et teaks plaate osta. Hanna oli ka meil kambas. Ja ühel hetkel haaras tema mõõdulindi endale ja hakkas ka justkui mõõtma. Ja kui meie seletasime, siis tema ka tegi targa näo pähe ja jutustas oma keeles samamoodi nagu meie (ja näitas käega ka kaasa, et mida ja kuhu). Üritas ka asjapulk olla. Nii armsalt naljakas oli :) Me üritame välistrepile uued plaadid osta ja vannitoas ka remondiks valmistuda. Remont ise jääb küll arvatavasti suvepuhkuse ajale ja nõuab pikemat planeerimist. Aga idee on olemas täitsa.
Teine tore asi on veel see, et Hanna on viimasel ajal hommikul kuiva mähkmega ärganud. Ja seoses eriti kuumade ilmadega on ta maganud nüüd öösiti täitsa ilma mähkmeta. Seni on kõik hästi läinud. Vahel kui ta hommikupoole ööd väga ergas tundub, panen teda potile. See on siis u 4-5 ajal öösel.
Muidugi ööd üldiselt on väga rahutud. Mul on selline tunne, et sel nädalal pole saanud öösel üldse normaalselt magada. Hannat miski häirib jubedalt (arvatavasti sääsehammustused aga kardetavasti ka midagi muud) nii et öösiti on pidevalt õrn nutt ja "aitäh-aitäh". Minul on zombi tunne. Täna on poolteist liitrit coca colat sees. Aga selle efekt on ainult selles, et uni on ikka aga samas on rahutu olla. Lõppkokkuvõttes ei saa ikkagi korralikult tööd teha.
Aga... nüüd olen Hannat õhtuti harjutanud oma voodisse magama. Ja tundub, et ta on ise selleks 100% valmis. Alguses tahab kaisus ennast maha rahustada (süles siis olla veidi) ja siis jääb oma voodis magama. Muidugi ta vahel natuke nutab mõne minuti, aga mina istun voodi juures maas ja vahel veidi ümisen laulda (et ta teaks, et ma ikka seal olen). Supernanny saates tutvustati sellist meetodit, et pärast õhturutiini paned lapse oma voodisse ja istud ise päris voodi kõrvale. Lapsele otsa ei vaata ja ei reageeri tema nutule/jutule. Kui ta välja ronib, paned tagasi lihtsalt. Igal õhtul oled voodist veidi kaugemal. Mina küll 100% nii ei tee. Kõgepealt räägin temaga pikalt, et uneaeg on, pea padjale, emme istub siin ja ei lähe kuhugi ära jne. Ja siis laulan kuni ta rahulikult pikali on jääb. Aga eile oli eriti äge õhtu. Mina vaatasin veel telekat ja Hanna oli mul süles. Siis ühel hetkel ronis ta sülest ära voodi peale. Pani pea padjale ja magas. Oligi kõik. Mõne aja pärast tõstsin ta oma voodisse lihtsalt. Ja lastehoius jääb ta ka kenasti ise voodis magama (räägitakse mulle). Muidigi öösel ta veidi pärast keskööd ärkab üles nutuga (sest miski häirib teda) ja siis ongi edasi poolmagamine ainult.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar