Küte

Sel nädalal, pärast pikka ootamist, jõudis meie juurde ka mees, kes vaatas üle võimaluse uude tuppa kütte vedamiseks.  Näitasin talle kenasti ära kus on tuba ja kus olemasolevad torud jooksevad. Üritasime leida viisi kuidas ei peaks torusid garaazi vedama. Aga alternatiiv oleks torud trepile vedada ja sealt kuidagi peites nad tuppa viia. Esialgu jäime siiski selle plaani juurde, et torud garaazi ja sealt otse kohe edasi. Sedasi jääb väike pind torust ka külma garaazi, aga loodetavasti saab korraliku soojustusega selle mure lahendatud. Nüüd kui mõtlen, siis tegelikult on ka teine variant. Tuba asub tegelikult sellisel kõrgusel, et sealt läheb veel 3 trepiastet edasi. Seega peaks olema olemas ka seinapind, mis jääb trepi alla, aga on juba toa sein. Segane seletus... aga see osa on kõik hea uudis. Veel parem uudis oleks nüüd muidugi see kui ta helsitaks mulle hinnapakkumisega ja ütleks, et tuleb teeb töö varsti ära ka. 

Nüüd edasi kehvemate uudiste juurde. Meie maja küttesüsteem on umbes 25 aastat vana. Toimib, aga pole just tänapäeva standarditele ja tavadele vastav - meil on keskkütte katel, suured jämedad torud, malmradiaatorid ja ei mingit tsirkulatsioonipumpa ega soojakollektorit. Uued torud tulevad muidugi peenemad (loe: tänapäevased). Ilma pumbata soe sinna väidetavalt ei jõua. Pumba lisamine pidi suht õnnemäng olema (leida koht selliselt, et soe sinna ka jõuaks). Seda just torude läbimõõdu erinevuse tõttu. Seega soovitati meile uut küttesüsteemi kogu majja. Mõte pole tegelikult üldse paha. Sest tuleb tunnistada, et see puude kogus, mis aastaga katlasse saab loobitud, on ikka suuuuuur.

Kokkuvõttes siiski otsustasime, et sellel aastal nii kui nii sellist tööd enam ette võtta ei jõuaks. Seega laseme oma tuppa torud ja radiaatorid ära vedada ja loodame, et ei tule väga külm talv.

Ja muidu ootan. Ootan hinnapakkumist, ootan põrandalaudade valmimist ja tegelikult ka juba seda aega kui saaks kipsi seina panema hakata. Pärast kogu seda villastamist on see nii kutsuv töö. Ma kujutan ette, et ega see väga lihtne ei saa olema. Aga see on samm toa valmimisele lähemale.

Villa, veel villa

remonditavas toas seda jagub. Palju. Aga mitte veel piisavalt. Oma tegevustega oleme jõudnud nüüd sinna, et kõik kihid villa on olemas seintes. Laes on üks kiht villa, teise kihi ja tuuletõkke paneme hiljem pööningule. Teise kihiga plaanime täita ka kõik villa lõikamisest tekkinud praod, mis hetkel laes näha on.

Lisaks villatöödele on tehtud ka teine suur samm - põrand on saanud maha ruberoidi ja laagid. Kui esialgu plaaneerisime panna laagid põrandale otse naeltüüblitega, siis otsimise tulemusel selgus, et nii pikki tüübleid lihtslat pole. Seega ostsime kolm kasti tugevdusega nurki ja kruve ja tüübleid. Need ja mõned veel peale kulusid ilusti põrandale ära. Lisaks veel hulk kiile, millega siis uue põranda loodi panime. Betoonipuure kulus ka päris mitu. Ruberoidi põrandale rullimine oli Mariuse töö ja ta oli väga uhke, et sai ka aidata.

Selle projekti seni kõige koledam töö on olnud pööninguluugi paigaldamine. Tulenevalt pööningu hetkeseisust oli vaja see paigutada suhteliselt toa seina äärde. Tegelikult oli ju luugiga kaasas juhend, et kuidas paigaldada jms. Me siis proovisime sedasi - koormarihmaga kaks  pikemat lauda sinna külge ja siis ülevalt talade külge lasta. Ainult, et see oli täielik läbikukkumine. Toa lae peal ei ole hetkel võimalik veel kõndida. Seega selliselt luugi loodimine oli võimatu. Seega võtsime kasutusele plaan B. Lasime need abilauad talade külge kruvidega kinni ja asetasime luugi avasse. Siis oli võimalik luuki avas paika liigutada (üks tala oli veel ka puudu sel hetkel) ja enam ei tundunud see töö nii ohtlik. Veidi loodimist ja nurkade sättimist ja meie toal on luuk.

Hetkel katame põrandat puistevillaga. Algus tehtud, lõpuaeg veel määramata.

Enne päris külma tulekut loodame ka kütte tuppa sisse saada. Ja põrand peaks ka lähinädalatel saabuma.