Kogemusi aknaviimistlusest

Vahetult enne järgmiste akende paigaldamist on paslik kirjutada eelmise aknapaigalduse ja viimistluse saagast.

Koos aknaga tellisime ka sise- ja välisviimistluse. Välisviimistluse osa pidi tulema puidust (sest majal on ju puitvooder). Lubati, et pole probleemi. Esialgu tundus, et materjal on ka meil endal olemas.

Sel päeval kui viimistleja tuli, selgus, et olemasolev materjal on siiski liiga kitsas - aken oli paigaldatud sissepoole kui eelmine. Mees võttis mõõdud, et osta sobiv materjal. Ma veel hoiatasin, et laius võib alumises ja ülemises servas erineda. Kui ta tagasi tuli, ei olnud mind ennast kodus ja kuulsid järgnevat oma ema kaudu. Kohe selgus, et mees polnud varem sellisel viisil viimistlust teinud. Samas oli tal kõrval teine aken, mille pealt oleks saanud kenasti vaadata mida vaja teha on. Aga tema oli võtnud veepleki ära ja hakanud laudu paigutama. Pani paika ja võttis ära, pani uuesti paika ja võttis ära. Lõpuks siis teatas, et "sai valmis". Kui ema tulemust vaatama läks, oli veeplekk ikka veel ära võetud. Suunati siis töömees akna juurde tagasi, aga tema kurtis, et "veeplekk ei mahu enam". Loomulikult ei mahu kui sa oled lauad pannud sinna kuhu veeplekk peaks minema. Sai siis taaskord lauad ära võtta, veepleki paika panna (kõiki kruve igaks juhuks ta kinni ei pannud), lõikas lauad lühemaks ja kuulutas töö taaskord valmis olevaks. Kui ma koju jõudsin ja tulemust vaatasin, sain aru, et ma ise teeks ka paremini kui palgatud töömees -viimistleja:

Ja peab tunnistama, et ega siseviimistlus ka parem polnud - tapeet oli akna ümber ebamääraselt lahti kakutud, tapeedi servad rullisid ülespoole ja sinna peale oli pandud pahtel. Ebaühtlaselt ja koledalt. Jah, tapeet oli plaanis ära vahetada, aga see on veidi raske, kui tapeet on osaliselt viimistluskihi all.

Aknamüüja pakkus lahkelt, et see sama mees tuleb ja teeb kõik korda :D Meie palusime lahkelt keegi teine saata. Tuli küll veidi oodata, aga teine mees suutis anda hoopis teise tulemuse. Sel korral viimistlust ei tellinud, sest ehitus on veel liiga algusjärgus. Ja ehk tõesti proovin sel korral ise hakkama saada. Vähemalt välisviimistlusega, sest maja nurkade viimistlemisega on kogemused olemas ja enda tööriistad on ka hetkel paremad kui tollel töömehel olid.

söögituba korda

Remont on midagi, mida võib vist igavesti teha. Nii ka meie majas. Talvel jõudsime alumise halli/söögitoa uuendamiseni. See tuba tundus mulle nii hämar ja ruum ei tekitanud tunnet, et seal tahaks aega veeta.

Juba eelmisel suvel sai ette võetud akende vahetamine. Vana puitaken sai asendatud uue aknaga. Kogu tsirkusest, mis selle aknaga toimus, räägin mõnel teisel korral. Aga remondi ajaks oli uus aken ees. Minu ettekujutusel pidi tuba olema lilla, valge mööbliga. Aga tegelikult pole üldse lihtne leida mõistliku hinnaga sellist tapeeti, mille kohta tekib tunne, et "seda ma tahangi". Eriti kuna soov oli ühte seina panna mustriga tapeet ja teistesse midagi tagasihoidlikumat. Pärast pikemaid otsinguid õnnestus meil siiski leida see, mida soovisime. Algas vana tapeedi eemaldamine, mis võttis loomulikult rohkem aega kui algselt planeeritud.  Veeprits ja pahtlilabidas olid head sõbrad.

Ja sellele järgnes veel vaevalisem uue tapeedi seina panemine. Nimelt oli üks tapeetidest väga jonnakas. Kui oli hetke seinas saanud olla, lõi mullitama. Ootasime ööpäeva, et vaadata kuidas tapeet kuivades jääb, aga kahjuks tuli suur osa tapeeti uuesti seinast maha võtta. Teine ring läks juba paremini.

Vastupidiselt esimesele tapeedile, oli teist lausa lust seina panna - liim seina, tapeet vastu, veidi silumist ja tulemus nagu peab.

Tulemus on oluliselt hubasem kui varem. Tahan teha ühe fotosessiooni perega ja siis sinna mõned fotod riputada..

Tegemist ootab veel üleriiete kapi make-over. Aga vahepeal on teised tööd käsil.

Suve projekt

Selle suve projekt on meie jaoks ühe toa elamiskõlblikuks muutmine. Nii kaua kui mina mäletan, on selle ruumi põrandat katnud põhjatu kiht saepuru ja seal on hoitud kõike, mida hetkel vaja pole (või enam vaja pole, aga ära ka ei raatsi visata).

Seega alustasimegi sellest, et sorteerisime sealse kraami ära. Oli suur hulk, mis kuuluski äraviskamisele. Oli selliseid asju, mille osas tekkis ideid taaskasutamise osas. Ja siis asjad, millele oli vaja leida uus hoiukoht. Ja siis sai asuda kõige magusama osa juurde - saepuru väljavedamine. See oli ikka ropp töö. Kottide viisi kühveldamist ja ära vedamist. Aga tehtud sai. Tulemus oli juba midagi muud.

Siis lasime teha projekti, et kuidas tagada, et seinad tuult ja vihma ka peaksid. Siinkohal suured tänud Eerole, kes viitsis võtta selle aja ja energia ja meid aidata. Kui algne plaan oli, et võtame voodri maha, tuuletõke seina ja vooder tagasi, siis tööga alustades selgus, et nii lihtsalt me siiski hakkama ei saa. Voordi alumised otsad olid nii mädad, et naelad kukkusid sealt ise ilusasti välja. Mis siis ikka. suur pott immutusvahendit ja värvi, uued voodrilauad ja värvima.

Siit edasi sai jätkata juba tubasemates tingimustes. Eelnevalt oli ühte seina vill pandud. Kuna nüüd jäi see sein siseseinaks, võtsime villa sealt maha ja panime välisseina. Lisaks lammutasime ära ajutise seina osa, See oli hõre kiht laudu, millel oli osaliselt tõrvapapp peal.Katuse alla läks aurutõke. Aga selle seina enne ja pärast on küll nagu öö ja päev. Naabrite kass on kindlasti väga pettunud kui avastab, et sein on täiesti kinni ehitatud ja enam pole pääsu meie maja pööningule.

Teine sein on ka seina moodi ja ootab villakihti.

Lisaks on meil muidugi veel abilisi, kellele tuleb leida eakohane töö. Marius sai ülesandeks katuse serva alt leitud parketiliistud hunnikusse laduda. Minu arvates sai ta uskumatult hästi hakkama sellega. Ta oli ise ka väga uhke.