Värvid

Kuna radiaatoritagune sein on vaja varakult valmis teha, jõudsime järsku selleni, et peaksime oma toa värvivalikute osas otsused ära tegema. Veidi kartsin seda, sest ei tundunud, et meil oleks väga sarnased ootused ja lootused selles osas. Samas peab ju magamistuba olema koht, kus on mõnus olla. Alguses oli mõte, et võib ju esialgu seina sealt lihtslat valgeks värvida. Aga samas, kui juba värvida, siis sobivasse tooni. Aga kuidagi on nii, et me ei jõudnudki sel teemal suuremate vaidlusteni. Mina kuulsin värvipakkumisena "pruunikat" (ei, pruuni tuba meil ei tule) ja mõtlesin sealt edasi, et sellega kokku sobiv mahe toon võiks olla midagi oliivikarva rohelist. Ja siinkohal tuli appi sõber google. Otsisõna peale tuli väga palju erinevaid rohelisi tubasid vastu. Kõik mitte üldse oliivikarva. Aga ideid saime ja poodi värvi valima jõudsime.

Siin mõned näited inspiratsiooni allikatest:

Kuigi värve sai välja valitud kaks, ostsime esialgu vaid ühe neist ära. Tumedama rohelise, mis peaks radiaatori taga seinal siis kontrasti andma. Aga eks ole näha kuidas need värvid seinal omavahel läbi hakkavad saama.

Külma ilma test ja pidu

Enne talve kohalejõudmist jõudis meie uude tuppa radiaator. Keldrisse sai paigaldatud Grundfos Alpha2L tsirkulatsioonipump. Hetkel töötab see vaid uue toa jaoks, aga on sellise arvestusega, et kui hakkame küttesüsteemi rohkem ümber tegema, suudab kogu maja vajaduse ära katta. Toas on rohelise seina taustal ilus valge (soe!) radiaator.

Praegused ilmad annavad hea võimaluse testida kui soojapidav meie tuba siis on. Kuna lae soojustamine pole veel päris valmis, siis on veel külmal võimalus tuppa pugeda, aga üldine mulje on hea. Vanema generatsiooni arvamus, et "need radikad külmuvad teil küll lõhki" ei pidanud paika :D Kaugel sellest. Toas on ka esimene püsielanik - meie küülik.

Hanna sünnipäevaks oli toa põrand kaetud paberiga ja tekkis mõte, et ka see tuba lastele peo pidamiseks valmis seada. Vedasime tööriistad toast ära, elektrijuhtmed turvasime ka ära. Viisime tuppa värvipliiatsid, sest põrandale sai ju joonistada. Tulevase garderoobi tegime lebonurga - seinad katsime linadega, põrandale madrats ja padjad. Lapsed ise viisid sinna veel diskolambi ja pidu käis seal täie hooga. Pärast peo lõppu leidsid lapsed, et nemad magavad sel öösel seal.

See oli üle pika aja esimene laste sünnipäevapidu, mis kodus toimus. Sel korral oli sellevõrra mõnusam, et ei pidanud kogu toitu ja vajaminevat kottidesse toppima ja kuhugi vedama. Sama moodi oli aja osas suurem paindlikkus. Käisime Hannaga Suhkrukunsti poes lauale vajaminevat ostmas. Väikesed topsikud salatitele, muffinite paberid, pulgakookide pulgad ja glasuur, õhupallid... Esimest korda katsetasin pulgakookide valmistamist. Tulid täitsa maitsvad ja kadusid laualt piparkookidega esimeste hulgas. Retseptid võtsin Tere retseptide lehelt. Lisaks tegin ka variandi, kus on tume biskviit ja segamini karamelli ja šokolaadi toorjuustu. Mõlemad maitsesid hea.

Laud sai sel korral selline (pilt veidi udune kahjuks):

Ja tordiks soovis Hanna kassidega torti. Soov sai täidetud:  

Vahesein

Sel nädalavahetusel võtsime ette vaheseina ehituse. Kontorinurka hakkab eraldama väike vahesein. Esialgne post, mida selle jaoks planeerisime, jõudis ootamatult küttepuude hulka. Aga veidi otsimist ja leidsime ühest ehituspuidu hunnikust veel paraja paksusega talasid. Need olid muidugi hunniku kõige all. Ja see hunnik oli kõike muud kui korralikult laotud. Seega võtsime ette ka hunniku sorteerimise ja uuesti ladumise. See oli paras pusle, sest lauad olid erineva pikkuse ja paksusega. Aga tehtud me selle töö saime ja lahkusime küünist oma postiga. Vedasime selle tuppa ja panime püsti. Seejärel veel veidi mõõtmist, lõikamist ja loodimist ja sõrestiku esimene vaheetapp on tehtud. Annab tunnetuse, et kui suur on magamistoa osa ja kui suur kontorinurga osa. Vahesein jääb ülevalt lahti ja ka aknalaua juurde jääb teadlikult vahe.


Täiendavalt saime hinnata ka tulevase garderoobi paigutust ja mõõtmeid. Ja et ka selle jaoks parem tunnetus tekiks, panime ka garderoobi jaoks nurgaposti püsti.

Põrand!

Neljapäeval sain kõne, et minu põrandalauad on valmis saanud ja ootavad transporti. Õhtul olid nad juba kenasti garaazi laotud ja ootasid oma järge. Nädalavahetusel see järg saabuski. Otsaseina lisasime ajutised liistud, et anda põrandale seinadest piisav varu. Selle järgi hakkasime siis laduma.

Juba teise rea juures saime aru, et ega see töö nii lihtne polegi. Kui hunnikus tundusid kõik lauad kenasti sirged, siis ladudes nad enam nii sirged polnud. Aga lõpuks saime hoo sisse, nõksud kätte ja töö sujus mõnusalt. Muidugi kõndida sai selle töö käigus korralikult - mõõdame pikkuse ära, teiselt korruselt alla, lõikame laua parajaks, üles tagasi. Seda siis seetõttu, et meil ei olnud mingit kindlust, et sein igalt poolt sama lai on. Mõõtmiste käigus tegelikult jõudsimegi selleni, et lõpuks oli erinevus 2 cm.

Vahepeal vaatas kass ka tulemuse üle.

Ja nädalavahetuse lõpuks oli tehtud 1/3 põrandast. Oleks rohkemgi ehk teinud, aga edasi ei saa teha kuni küte on veetud. Sellegi poolest oli väga mõnus laagidel turnimise asemel kõndida päris põrandal.

Järgmisel võimalusel lõikame ülejäänud lauad ka ära, et nad saaks toa oluga harjuda.

Toolide make-over

Meile tuuakse vahepeal nö üleliigset mööblit. Vahel tähendab see lihtsalt, et on rohkem kola, vahel aga paistab sellest mööblitükist midagi, mis leiaks hea koha ja kasutuse minu kodus. Nii oli näiteks vana söögilauaga, mis tänaseks on saanud lihvitud, valgeks peitsitud ja kaunistab meie söögituba. Koos lauaga tulid meie juurde ka 4 tumerohelist tooli, millega ma esialgu ei osanud midagi teha.

Siis aga võtsin ette sõidu ehituspoodi, kaasas tükk tapeedi näidisega. Tagasi sõitsin helelilla mööblivärviga. Ja pärast õrna lihvimist ja kolme värvikihti oli mul olemas neli söögitoa tooli. Sama tooni on saanud ka põrandaliistud.

Tuleb tunnistada, et kangapoodi ma pole ennast suutnud veel saata, et ka toolide kangas ära vahetada. Eks kui vähemalt kuus tooli on koos siis teen selle ettevõtmise ka ära.

Küte

Sel nädalal, pärast pikka ootamist, jõudis meie juurde ka mees, kes vaatas üle võimaluse uude tuppa kütte vedamiseks.  Näitasin talle kenasti ära kus on tuba ja kus olemasolevad torud jooksevad. Üritasime leida viisi kuidas ei peaks torusid garaazi vedama. Aga alternatiiv oleks torud trepile vedada ja sealt kuidagi peites nad tuppa viia. Esialgu jäime siiski selle plaani juurde, et torud garaazi ja sealt otse kohe edasi. Sedasi jääb väike pind torust ka külma garaazi, aga loodetavasti saab korraliku soojustusega selle mure lahendatud. Nüüd kui mõtlen, siis tegelikult on ka teine variant. Tuba asub tegelikult sellisel kõrgusel, et sealt läheb veel 3 trepiastet edasi. Seega peaks olema olemas ka seinapind, mis jääb trepi alla, aga on juba toa sein. Segane seletus... aga see osa on kõik hea uudis. Veel parem uudis oleks nüüd muidugi see kui ta helsitaks mulle hinnapakkumisega ja ütleks, et tuleb teeb töö varsti ära ka. 

Nüüd edasi kehvemate uudiste juurde. Meie maja küttesüsteem on umbes 25 aastat vana. Toimib, aga pole just tänapäeva standarditele ja tavadele vastav - meil on keskkütte katel, suured jämedad torud, malmradiaatorid ja ei mingit tsirkulatsioonipumpa ega soojakollektorit. Uued torud tulevad muidugi peenemad (loe: tänapäevased). Ilma pumbata soe sinna väidetavalt ei jõua. Pumba lisamine pidi suht õnnemäng olema (leida koht selliselt, et soe sinna ka jõuaks). Seda just torude läbimõõdu erinevuse tõttu. Seega soovitati meile uut küttesüsteemi kogu majja. Mõte pole tegelikult üldse paha. Sest tuleb tunnistada, et see puude kogus, mis aastaga katlasse saab loobitud, on ikka suuuuuur.

Kokkuvõttes siiski otsustasime, et sellel aastal nii kui nii sellist tööd enam ette võtta ei jõuaks. Seega laseme oma tuppa torud ja radiaatorid ära vedada ja loodame, et ei tule väga külm talv.

Ja muidu ootan. Ootan hinnapakkumist, ootan põrandalaudade valmimist ja tegelikult ka juba seda aega kui saaks kipsi seina panema hakata. Pärast kogu seda villastamist on see nii kutsuv töö. Ma kujutan ette, et ega see väga lihtne ei saa olema. Aga see on samm toa valmimisele lähemale.

Villa, veel villa

remonditavas toas seda jagub. Palju. Aga mitte veel piisavalt. Oma tegevustega oleme jõudnud nüüd sinna, et kõik kihid villa on olemas seintes. Laes on üks kiht villa, teise kihi ja tuuletõkke paneme hiljem pööningule. Teise kihiga plaanime täita ka kõik villa lõikamisest tekkinud praod, mis hetkel laes näha on.

Lisaks villatöödele on tehtud ka teine suur samm - põrand on saanud maha ruberoidi ja laagid. Kui esialgu plaaneerisime panna laagid põrandale otse naeltüüblitega, siis otsimise tulemusel selgus, et nii pikki tüübleid lihtslat pole. Seega ostsime kolm kasti tugevdusega nurki ja kruve ja tüübleid. Need ja mõned veel peale kulusid ilusti põrandale ära. Lisaks veel hulk kiile, millega siis uue põranda loodi panime. Betoonipuure kulus ka päris mitu. Ruberoidi põrandale rullimine oli Mariuse töö ja ta oli väga uhke, et sai ka aidata.

Selle projekti seni kõige koledam töö on olnud pööninguluugi paigaldamine. Tulenevalt pööningu hetkeseisust oli vaja see paigutada suhteliselt toa seina äärde. Tegelikult oli ju luugiga kaasas juhend, et kuidas paigaldada jms. Me siis proovisime sedasi - koormarihmaga kaks  pikemat lauda sinna külge ja siis ülevalt talade külge lasta. Ainult, et see oli täielik läbikukkumine. Toa lae peal ei ole hetkel võimalik veel kõndida. Seega selliselt luugi loodimine oli võimatu. Seega võtsime kasutusele plaan B. Lasime need abilauad talade külge kruvidega kinni ja asetasime luugi avasse. Siis oli võimalik luuki avas paika liigutada (üks tala oli veel ka puudu sel hetkel) ja enam ei tundunud see töö nii ohtlik. Veidi loodimist ja nurkade sättimist ja meie toal on luuk.

Hetkel katame põrandat puistevillaga. Algus tehtud, lõpuaeg veel määramata.

Enne päris külma tulekut loodame ka kütte tuppa sisse saada. Ja põrand peaks ka lähinädalatel saabuma.